Oedipus Rex. Stravinski ooper. Esietendus!

Igor Stravinski ooper-oratoorium “Oedipus Rex”. Esietendus!

 

4. september kell 15 Narva Kreenholmi Manufaktuuri ooperitelgis. Narva Ooperipäevade omaproduktsioon.

 

Igor Stravinski kirjutas 1927. aastal ooper-oratooriumi “Kuningas Oidipus”. Sophokles tragöödia ainetel on libreto kirjutanud Jacques Cocteau. Pea sada aastat on möödunud, aga seda suurejoonelist muusikateost pole Eestis lavastatud. Juba see ainuüksi on piisav põhjus selle teose lavale toomiseks, osaliselt tõlgituna eesti keelde (jutustaja tekstid).

Esietenduse lavastaja: Ott Aardam Kunstnik: Kristjan Suits Dirigent: Anatoli Štšura 

Osades: Tuuri Dede (mezzosopran), Atlan Karp (bariton), Gissur Pall Gissurarson (tenor, Island – pildil!) jt, Eesti Rahvusmeeskoor, Narva Linna Sümfooniaorkester

 

Aga miks on see lugu tänapäeval huvitav ja aktuaalne? 

 

Teos käsitleb vabaduse teema, inimese vaba tahte teemat. Mis on meil praeguses ajahetkes selliste müütiliste lugudega peale hakata? Kas nad saavad meid kuidagi aidata või on tegemist lihtsalt suurepärase kunstiteosega, mis jääb ikkagi oma aega? Kui praeguses ühiskonnas on levinud mõtteviis, et kõik sõltub inimesest endast, siis ligi 2500 aastat tagasi Sophoklese poolt kirjutatud tragöödias ei sõltu üksikisikust pea midagi. Oidipus päästab Teeba linna õela Sfinksi käest ja on igati hea ja õilis valitseja, aga jumalate plaan läheb täide, kuidas ta ise või tema vanemad seda ka ära hoida ei püüaks. 

 

Tänapäevase loogikaga lähenedes tekitab selline sündmuste käik suurt ja sügavat pettumust, kuna tehtud on ülekohut. Aga Oidipus võtab süü omaks ja veel karistab ennast karmilt. Muidugi võib öelda, et mis tal üle jäi, kui oli sigitanud lapsi oma emaga. Aga Oidipuse puhul ei ole asi ainult selles, et ta lihtsalt ei suuda näha, kuidas kõik tehtu teda häbistab, vaid endal silmad välja torgates täidab ta viimase osa ennustusest ehk jumalate plaanist. 

 

Mida siis teha sellise ebaloogilise looga tänapäeval, kui pandeemia ja sõjad on äkitselt meie reaalsus? Kus paljugi tundub justkui jõuetukstegevalt ülekohtune, midagi sama ebaloogilist, kui olla saatusest ettemääratult olema oma lastele vennaks? Kas ei ole meie naabri, kelle valdused hakkavad seal samas teisel pool Narva jõge, käitumine sama mõistmatu? Terve mõistusega võttes võiks ju sõda olla välditav? 

 

Oidipuse lugu ei anna meile otsest vastust. Küsimused jäävad õhku, jääb vaid tõdemus, et inimesed on inimesed ja jumalad on jumalad ning nende loogikad ei saagi olla samad. Kas me saame aru nendest jumalatest, kes Oidipuse ümber selle silmuse kokku tõmbavad, mis talle juba algusest peale seatud on, nagu Cocteau jutustaja kaudu ütleb. 

 

Cocteau ja Stravinski on Oidipuse loo ligi viis korda lühemaks teinud, nende sooviks oli puhastada välja kõige peamine – müüt. Müüti ei saa mõista igapäevase tavaloogikaga, teda ei saa ratsionaalselt osadeks võtta ja ära seletada. Aga kui müüt kõrvale jätta, võib inimene veel keerulisemasse olukorda sattuda, lootes leida oma elule sisu argitõdedest ja igapäevasest mugavusest. 

 

Seega on Sophoklose, Stravinski ja Cocteau kompositsioon väga oluline, sest muusika ei toimi samuti loogiliselt, aga ometi ta puudutab sügavalt inimese hinge ja selle puudutuse abil on võimalik, mitte aru saada, aga kontakti saada ka selle iidse müüdiga.

 

Narva Ooperipäevade festivali orkester on Narva Linna Sümfooniaorkester 

 

Dirigent – Anatoli Štšura

 

Anatoli Štšura lõpetas Valgevene Riikliku Konservatooriumi kompositsiooniteaduskonna

professor Jevgeni Glebovi klassi. Alfred Schnittke soovitusel võeti ta 1990. aastal NSVL-i

Heliloojate Liidu koosseisu.

  1. aastal pani ta Narva Muusikakooli õpetajate ja vilistlaste kammeransambli põhjal kokku sümfooniaorkestri, mida juhib praeguseni. 1998. aasta veebruaris anti orkestrile Narva linnavolikogu otsusega linnaorkestri staatus. Orkestri moodustamise eest andis Eesti Vabariigi valitsus Anatoli Štšurale Eesti kodakondsuse eriliste teenete eest.

Aastatel 1996–2001 õppis Anatoli Štšura sümfooniaorkestri dirigeerimist Eesti

Muusikaakadeemias professor Roman Matsovi klassis. Osales Jorma Panula meistrikursustel.

Anatoli Štšura algatusel ja orkestri osalusel on ellu viidud sellised kultuuriprojektid nagu Jevgeni Mravinski nimeline rahvusvaheline muusikafestival ja vabariiklik noorte pianistide

instrumentaalkontserdi konkurss, lisaks on korraldatud avalikke vabaõhu- ja

Heategevuskontserte.

  1. Štšura on andnud külaliskontserte Venemaal, Soomes, Poolas, Saksamaal ja Lätis. On

dirigeerinud Szczecini filharmoonia ja Poola Filharmonia Zielonogórska orkestreid, Smolenski kammerorkestrit ja Pärnu sümfooniaorkestrit. 2005. aasta märtsis võttis ta koos Filharmonia Zielonogórska sümfooniaorkestriga osa rahvusvahelisest muusikafestivalist „Muusikapäevad Oderil”. 2006. aastast teeb ta regulaarselt koostööd Veliki Novgorodi filharmoonia kammerorkestriga. Koostöös Peterburi Filharmoonia Akadeemilise Sümfooniaorkestri solistide ansambliga on ta osalenud Peterburi filharmoonia programmides ülemaailmselt tunnustatud džässitähtede osalusel.

Saanud Kultuurkapitali preemia klassikalise muusika populariseerimise eest. Ida-Virumaa

Kultuuripärli preemia laureaat. 2008. aasta veebruaris sai A. Štšura Eesti Vabariigi presidendilt Valgetähe V klassi teenetemärgi. 2016. aastal anti Anatoli Štšurale Narva linnavolikogu otsusega Narva linna aukodaniku tiitel.

 

Narva linna sümfooniaorkester moodustati 1994. aasta novembris instrumentaalansambli põhjal, mille koosseisus mängisid Narva muusikakooli õpetajad ja vilistlased. Orkestrit asus juhtima Valgevene riikliku konservatooriumi heliloominguteaduskonna vilistlane ja Venemaa heliloojate liidu liige Anatoli Štšura, kes on tänaseni orkestri kunstiline juht ja peadirigent.

Orkestrit on dirigeerinud Roman Matsov, Peeter Saul, Jüri Alperten, Endel Nõgene, Aivo Välja, Esa Heikkilä, Czesław Grabowski, Zygmunt Rychert ja Valentin Bogdanov.

Koos orkestriga on soleerinud sellised tuntud muusikud nagu pianistid Kalle Randalu, Peeter Laul, Ivari Ilja, Juri Bogdanov ja Nina Seregina, viiuldajad Lev Klõtškov, Artjom Šiškov, Michael Foyle ja Ilja Kozlov, tšellistid Aleksei Stadler ja Mihhail Radunski, flöödimängijad Maria Fedotova ja Oksana Sinkova ning paljud teised. Orkester teeb koostööd rahvusooper Estonia, Peterburi Maria ja Mihhailovi teatri ning Moskva teatri Novaja Opera solistidega.

Orkester on osalenud mitmes rahvusvahelises projektis: muusikafestival „Tubin ja tema aeg”, rahvusvaheline J. Mravinski nimeline muusikafestival, Chopini konkurss, rahvusvaheline laulu- ja tantsupidu „Slaavi pärg”.

Orkestri repertuaari žanrispekter on väga lai ning klassikalisi meistriteoseid esitatakse nii vähendatud sümfooniaorkestri kui ka kammerlikus koosseisus. Kollektiivi loomingulisest mobiilsusest annab tunnistust osalemine mitmesugustes muusika- ja teatriprojektides, näiteks A. Puškini ja G. Sviridovi „Tuisu” lavaversioonis ja etenduses „Orkestriproov” (koos Eesti Draamateatri näitlejatega, lavastaja R. Baskin).

Orkester on andnud külalisetendusi Venemaal, Lätis, Valgevenes, Soomes, Poolas ja Saksmaal.

 

 

  • 00

    Päeva

  • 00

    Tundi

  • 00

    Minutit

  • 00

    Sekundit

Kuupäev

sept. 04 2022

Aeg

15:00
Kreenholmi Manufaktuuri ooperitelk

Location

Kreenholmi Manufaktuuri ooperitelk
Narva
QR Code
0 Comments

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

Võta ühendust

Me ei ole hetkel sees, aga kirjutage meile. Vastame Teile esimesel võimalusel.
We're not around right now. But you can send us an email and we'll get back to you, asap.

Sending

©2022 ContempArt Cultural Development

Log in with your credentials

Forgot your details?