Lood Clorindast, Jephtest ja Ismenest

L. 12. september kell 19.00 Kreenholmi Manufaktuuri ooperitelk

LOOD CLORINDAST, JEPHTEST JA ISMENEST

Collegium Musicum Riga (Latvia) produktsioon

 

Dirigent ja lavastaja : Māris Kupčs

Kostüümikunstnik: Elena Forste

Lavakujundus: Artūrs Arnis

Retoorilised žestid : Katerina Antonenko

 

Esinejad

Solistid:

Ilze Greēvele-Skaraine (sopran)

Monta Martinsone (sopran)

Rinalds Kandalincevs (bariton)

Ansis Bētinš (tenor)

 

Barokkorkester COLLEGIUM MUSICUM RIGA

Barokk-koor COLLEGIUM CHORO MUSICI RIGA

Barokktantsuansambel Guna Ezermale juhatusel

 

 

Lood Clorindast, Jephtest and Ismènest 

I osa

Claudio Monteverdi (1567-1643)

Ooperlik stseen Il Combattimento di Tancredi e Clorinda (1638)  (Tankredi ja Clorinda kahevõitlus)

Giacomo Carissimi (1605-1674)

Oratoorium Jephte (~1648)

II osa

François Rebel (1701-1775) / François Francœur (1698-1787)

Heroiline pastoraal „Ismene”(1747)

 

17. sajandi esimese poole üks kaunemaid meistriteoseid, ühevaatuselised stseenid „Tankredi ja Clorinda kahevõitlus” ning „Jepthe” esindavad varast ooperivormi. Retoorika ja ajaloolised žestid on selle kreeka tragöödia imelise maailma peamised võtmesõnad.

Daphnise ja Ismene armastuslugu seevastu on peenekoeline näide 18. sajandi versaille’ moest. Veelgi enam, juba sel ajal olid mõlemad heliloojad – François Rebel ja François Francœur – kuulsad oma kaasaegsete heliloojate hulgas sellega, et varjasid teadlikult oma autorlust, luues salapärase õhustiku heroilise pastoraali „Isemene” ümber.

 

“Tankredi ja Clorinda kahevõitlus”

Ajal, mil ristisõdijate väed kaitsevad kangelaslikult Jeruusalemma kuningriiki, armub rüütel saratseeniprintsessi. Veelgi rumalam on armuda naisesse, kes raudrüüs sõdib võitmatult ristisõdijate vastu ja on parimate sõjameeste seas. Tankredi armastus ei võimalda tal vastu võtta Clorinda väljakutset duellile ja saatuslikuks saab vaid juhuslik kohtumine pimedas – Tankred ei tunne Clorindat ära, võtab väljakutse vastu ja pika kahevõitluse tulemusena saab Clorinda surmavalt haavata. Alles pärast seda saab meeleheitel Tankred teada oma pöördumatust eksimuses, kuid on juba hilja. Armastusele, mis osutub vastastikuseks, ei ole määratud teoks saada. Clorinda sureb.

 

Jephte

Iisraellased peavad ennetama Ammoni rünnakut, mis võib osutuda saatuslikuks. Ammonivastase võitluse juhtimine usaldati julgele sõdurile Jephtele. Ta lubas Jehoovale: “Kui aitad meil võita selle lahingu, annan Sulle esimese kodust väljuja, kes mulle naastest vastu tuleb.” Jehoova võttis Jephte palvet kuulda ja aitas tal võita. Kui Jephte koju tuli, tuli talle esimesena vastu tema tütar, ta ainus laps. Ta tantsis ja mängis tamburiini. Kuidas Jephte toimib? Oma lubadust meenutades hüüatas ta: “Oh ei, mu tütar! Sa murrad mu südame! Ma andsin Jumalale lubaduse. Ma pean seda pidama!” Jephte tütar aga ütles: „ Isa, kui sa oled Jumalale midagi lubanud, pead sa seda tegema. Luba mul vaid veeta veel kaks kuud mägedes koos sõpradega. Siis ma alistun oma saatusele.”

 

Ismene 

Oh seda Daphnist, kelle süda on täis armastust ilusa Ismene vastu. Lilled aasal, mägioja ja -õhk  on täis tema armastust. Hea sõber Cloé tunneb Daphnise ja Ismene südames ka armastuse leeke. Mida aga oraakel ütleb? Kas jumalad lubavad armastajatel nautida armurõõme? Võib-olla paneb Daphnise lugu karjasest ja kaunist nümfist, kes üksteist armastavad, Ismene südame kiiremini lööma ja suurendab nendevahelist maagiat või jäävad need pigem kaunite piltidena kurja muinasjuttu? Kuid mõlema tunded on nii ehtsad, et Oralus ei takista neil tundmast kõige suuremat rõõmu – armastust.

 

 

Dirigent ja lavastaja MĀRIS KUPČS 

MĀRIS KUPČS alustas oma muusikukarjääri koorijuhina, keskendudes hiljem klavessiinile ja orkestri dirigeerimisele. Ta on paljude konkursside võitja, sh ka kooriga “Balsis” (BBC Silver Rose Bowl jt). Ta on barokkorkestri Collegium Musicum Riga, barokkkoori Collegium Choro Musici Riga, aga ka J. Vītolsi Läti muusikaakadeemia vanamuusika osakonna asutaja. Samavõrd edukalt on ta tegutsenud sümfooniakontsertide ja ooperite külalisdirigendina. Ta on lavastanud operette (J. Straussi „Nahkhiir” Läti Rahvusooperis, J. Straussi „Viini valsi” Liepaja teatris) ja ooperi (Z. Liepiņš „Pariisi Jumalaema kirik” (“Parīzes Dievmātes katedrāle”) Läti Rahvusteatris) ja enam kui 20 barokkooperit (GF Handeli „Acis ja Galatea”, „Deidamia”, A. Vivaldi „Otto villas” jt). Tema eriteadmistel, mis on omandatud vanamuusika ja uute, seni avastamata muusikaraamatukogude uurimisel, on lavastamise käigus suur tähtsus. Edukaim koostöö Liepāja sümfooniaorkestriga heliplaadiga „Puhu, tuul” on toonud 2000-ndate aastatel Läti heliplaadi aastaauhinna.

Māris Kupčs on Euroopa ülikoolides hinnatud ja populaarne külalislektor, eriti küsimustes, mis käsitlevad Bachi ajastu vokaal- ja instrumentaalesinemise iseärasusi, aga ka 18. sajandi ooperilavastusi ja teatrirepertuaari. Festival d’Ambronay ja Barokikeskus valisid ta üheks seitsmest Euroopa vanamuusika mentorist Loova Euroopa loomeprojektis (Emerging European Ensembles). Alates 2018. aastast on Māris Kupčs maineka Toccata Classics kunstnik.

 

Barokkorkestri nimi COLLEGIUM MUSICUM RIGA on laenatud 17. sajandil Riias esinenud orkestrilt. Nii toonaseid kui ka nüüdseid muusikuid ühendab nende kiindumus barokkmuusikasse. Praeguse orkestri asutas 1990. aastal Maris Kupčs, kes on üks Läti barokk- ja klassitsismimuusika pühendunumaid uurijaid. Ta tegeleb ka noorte muusikute koolitamisega, suunates entusiastlikult nende tähelepanu barokkmuusika ainulaadsele suurejoonelisusele ja virtuoossusele. Alates 2004. aastast on barokkorkester täiskoosseisus kahekümne muusikuga, mis esineb ajaloolistel pillidel ja tõlgendab muusikat ajastutruult ainsana Lätis ja Baltimaades.

 

Barokkorkestrit Collegium Musicum Riga ja dirigent Māris Kupčsi on nomineeritud Suure Muusikaauhinna kategooriatesse „Aasta muusikaline rühmitus“ (2010) ja „Aasta väljapaistev teos“ (2017). 2012. aastal nomineriti CD „Muusika Riias 1570-1800” Läti Muusikasalvestiste aastaauhinnale.

Eriliseks prioriteediks on Läti territooriumil kirjutatud 17. ja 18. sajandi muusika, mida dirigent Māris Kupčs järeleandmatu huviga otsib Läti ja kogu Euroopa arhiividest. Lavastatud mitmeid märkimisväärseid esietendusi – J.A. Hilleri ooper „Jaht” (Die Jagd), läti kantaat „Ta Simtaa Dzeesma” (100. psalm), G. Ph. Telemanni „Wie bin ich doch so herzlich froh”, F. A. Veichtneri ooper „Cyrrus ja Casandea”, J. V. Mederi „Matteuse passioon” ja paljud muud lavastused, mis ilma tema otsinguteta oleksid kadunud. Mängitud on ka kõigi aegade kõige populaarsemates barokiajastu meistriteostes – J. S. Bach (kantaadid 21, 36, 62, 106, Bauern, talupoeg), G. F. Handel „Veemuusika”, A. Vivaldi Fagotikontsert-e-moll ja paljud teised.

 

 

www.facebook.com/earlymusiclv/